20. sajandi algus kuni esimene maailmasõda
Selle tõttu
pidas Prantsusmaa Saksamaad suureks ohuks.
Oli mitmeparteisüsteem, ehk parteisid oli rohkem kui kaks. Litsust moodustati koalitsioonide abil
ehk olid koalitsioonivalitsused.
Sisepoliitika oli sovinistlik ehk marurahvuslik, väljendus eelkõige poolakate suhtes. Poolakad elasid
riigi idaosas. Sakslastele oli liiga vähe eluruumi, seega arvati, et nad peaks saama endale need alad,
mis olid enne poolakate käes. Moodustati kolonisatsioonikomisjon, mille käsutusse anti 100
miljonit marka poolakate maa ära ostmiseks, mille saaks siis anda sakslastele. Maa hinnati
turuhinnast madalamaks ja kui poolakad keeldusid maad müümast, tohtis komisjon selle maa ka
võõrandada ehk igasuguse tasuta ära võtta. Poolakate peamine valik oli hakata palgatööliseks, sest
maad ei olnud enam. Poolakeelne õpetus oli keelatud, õppida tuli saksa keeles. Prantslaste suhtesk
käituti ka sovinistlikult