Aafrika ajalugu
alla. Kõigil teistel riikidel oli lubatud sellel laevasõit ja kaubandus. Prantsusmaa sai Nigeri kesk- ja
ülemjooksu, mida ta oligi eelkõige tahtnud.
Aafrika jagamise legaliseerimine käis läbi kolme printsiibi. Esiteks põhimõte, et Aafrika kuulub eurooplaste
ülemvõimu alla võtmisele. See, kellele kuulus rannik, võis hõivata ka selle tagamaad vastavalt oma jõule ja
võimalustele. Piirid tuli fikseerida vallutajate oma vaheliste kokkulepetega. Koloniaalvallutuse pidi looma
“efektiivne okupeerimine” ja sellest avalikult teatamine. Berliini konverentsil rõhutati aga ka orjakaubanduse
keelustamist – see viis lõpuks mitmete Aafrika piirkondade iseseisvuse kaotuseni, sest võitlus
orjakaubandusega oli üks kõige tavalisemaid vabandusi mingite uute alade haaramiseks.
Roland Oliver
Roland Oliver toob välja, et Aafrikas olid vaid üksikud riigid, mis olid suured – Etioopia ja Sokoto kalifaar
kontinendi lääneosas