Prantsusmaa Võõrleegion
hoopis tegemist terroristide signaalidega. Peale selle tegid suured ja vihased sääsed elu
kibedaks kuni viimaks ometi vahetus lubas pooluimaselt pugeda voodisse sääsevõrgu taha
kuni järgmise vahipostini. Egas päevalgi olukord parem ei olnud. Kuuma päikese all tuli
korralikus mundris seista tund või paar, mis muutis riided läbimärjaks ja mida tuli peale
vahitunni kohe vahetada.
Transportide julgustamine oli endast kaunis monotoonne tegevus. Sõitsime tavaliselt
veoautodega kitsastel koloniaalteedel 60-70 km tunnikiirusega riisiväljade ja metsade vahel
ühest toetuspunktist, külast või linnast teise. Eskordi suurus olenes transpordi tähtsusest ja
ümbruses valitsevast olukorrast. Teed olid tihti lõhutud või kinni pandud langetatud
telefonipostide ja kookuspalmidega. Neid takistusi kõrvaldades tuli silm lahti pidada oletatava
rünnaku või ümbrusse poetatud miinide pärast. Meie relvastus koosnes enamasti ühest
annaabi.ee 
