Prantsusmaa Võõrleegion
valitsesid maastikku ja mägesid punaste üksused ja varustust saime tuua ainult tugevate
soomustatud konvoide abil, või lennukitega. Elu Tonkinis oli radikaalselt erinev senistest
Lõuna-Vietnami seiklustest. Siin meie teenistus kandis tõelise positsioonisõja ilmet.
Cao-Bangis kujunes kiiresti suuremaks probleemiks säalasuvate sõjaväeüksuste varustamine
toidu, laskemoona ja muu tarvilikuga linnas, kus ei elanud enam ainustki eraisikut.
Transpordiks saime kasutada ainsat maanteed nimega Koloniaaltee nr. 4, mis lookles mägede
ja metsade vahelt Lang Son'i, säält üle Dong Khe ja That Khe nimeliste asulate Cao-Bangini
välja ning veelgi edasi kuni Hiina piirini. Selliste transportide võimaldamiseks saadeti tee
turvalisuse tagamiseks suuremaid Leegioni üksusi eelnimetatud linnakestesse kindlustatud
toetuspunktide rajamiseks. Ülesanne polnud kerge ega ohvritetu, sest enamasti kõik teeäärsed
kõrgendikud olid hõivatud viet-kongide poolt -- nii nimetati kommunistide reguiaarüksusi.
annaabi.ee 
