Rahvusvaheliste suhete eksamiks ettevalmistumine
hästi palju, tekkis olukord kus ei tea mis juhtub ei hakka sa sõda pidama.
Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev.
Rahvusvaheline õigus, õiglane sõda- olukord, kus sõda on poliitiliselt põhjendatav.
Koloniaalpoliitika jagame maailma ( terve maailm oli jagatud Euroopa riikide vahel, emamaad said
koloniaalmaadest, tasuta toorainet, tööjõudu, oli ka sümboolne- vat kui suur me riik on). Tekitas Euroopa
riikide vahel hõõrdumist, sest mõned riigid jäid koloniaalrongist maha nt. Saksamaa, kuna teda siis ei
eksisteerinud kui koloniaalriigid tekkisid.
Merkantilism majanduspoliitika, selge arusaamaga kõik mis on meie on meie, importida midagi ei lase,
oma kodu toorainet tuleb eelistada igal juhul, kaubavahetus ainult eesmärgil ise saada kasu. Tekitas veel
enam hõõrdumist euroopa riikide vahel, kuna riigid olid ebavõrdses olukorras.
1870 1914 Ebastabiilsus oli Euroopas levinud, ressursside nappus, jõudude tasakaalu muutus. Tekkis