Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Tulnukad võivad muidugi keelduda
isegi integratsioonist ja getostuda, suheldes vaid omavahel ja moodustades tulnukrahvastikuga asumeid,
kuhu põliselanikel asja pole.
Ükski maa pole isoleeritud, kõigisse asub aegajalt võõraid ja kõikjal toimub nende võõraste
põlistumine, olgu assimileerumise, integreerumisena või, halvemal juhul, getostumisena. See on täiesti
normaalne rahvastikuprotsess. Kuid paljudel, eelkõige endistel koloniaalmaadel võib põlistumisprotsess olla
tõsiselt häiritud, kulgeda üliaeglaselt või moonutatud kujul. Protsess võib pöörduda isegi vastassuunaliseks,
nii et põlisrahvastikku assimileeritakse või integreeritakse hoopis tulnukrahvastiku koosseisu.
Põlistumishäired tekivad kindlasti, kui tulnukad haaravad asukohamaal võimu ning seda kasutades
loovad endale ja oma rahvuskaaslastele mitmesuguseid privileege. Põlistumine tähendaks seljuhul neist
annaabi.ee 
