OUNASEEMNE LUGU
Baltikum
oli pärast Põhjasõda Vene tsaaririigi provints, kus baltisaksa aadelkond säilitas
eriõiguste läbi oma privileegid. Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid
hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud.
Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte
saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise
baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest
innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas
hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes
põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgustus vabade kodanike hulgas,
siis Baltikumis olid talupojad ja mitte-eestlastest (undeutsche) linnakodanikud
pärisorjuslikus seisuses. Lõpuks saadi aru, et põõlisrahva elujärjest sõltub ka
valitseva ülemklassi heaolu ning mõned rahvavalgustajad tõstsid päevakorrale ka
annaabi.ee 
