VARAUUSAEG
koos vahepealsete ulatuslike puhastustega kuni 1653. aastani, on see ajalukku läinud ,,pika
parlamendina" (Long Parliament).
Juba toona koosnes Inglismaa parlament kahest kojast. Ülemkojas (House of Lords) istusid osalt
päritavatel, osalt ex officio kohtadel kõrgaadlikud ja -vaimulikud. Alamkoja (House of Commons)
liikmed valiti. Valimisõigus oli varandusliku tsensuse alusel umbes viiendikul meessoost
elanikkonnal. ,,Pikas parlamendis" andsid tooni jõukas maa-aadel ning koloniaalkaubandusest
rikastunud suurkodanlus. Ajaloo paradoksina istusid Inglismaa ajaloo kõige revolutsioonilisemas
parlamendis kõige rikkamad inglased.
Parlament üritas nurkasurutud kuningalt välja nõuda võimalikult suuremaid järeleandmisi.
Kuningal ei lubatud enam parlamenti laiali saata ning talle pandi kohustus vähemalt kord kolme
aasta jooksul parlament kokku kutsuda. Kui kuningas sellest keeldus, oli parlamendil õigus ise
koguneda. Parlament võttis endale ainuõiguse riigis makse kehtestada
annaabi.ee 
