11.1700 20) Miks kaotasid prantslased oma koloniaalvaldused? Kogu 18. sajandi jooksul ja 19. sajandi alguses oli Prantsusmaa kaasatud mitmetesse sõdadesse (30aastane sõda, 7aastane sõda, Austria pärilussõda, Hispaania pärilussõda, Napoleoni sõjakäigud), mis laastasid riiki nii majanduslikult kui ühiskondlikult. Seetõttu ei olnud Prantsusmaal võimalik nii aktiivselt keskenduda oma koloniaalalade, eelkõige Ameerika mandri kolooniate kaitsmisele (rääkimata sellest, et 17. sajandi jooksul ei tundud Prantsusmaa koloniaalvalduste vastu väga huvi). Tekkis tugev vastasseis brittidega, kes lõpptulemusena vallutasid kõik alad endale. 21) Milline oli varauusaja suurim linn Euroopas, mis jõudis miljoni elanikuni? London, mis jõudis varauusaja lõpuks 900 tuhande elanikuni.
Austria revans on alguseks Seitsmeaastasele sõjale (1756 1763), mille võitlustandrid on Mandri-Euroopas ja maailmameredel. Selles sõjas on Austria, Venemaa ja Prantsusmaa ühel poolel ning Suurbritannia ja Preisimaa teisel poolel. Tänu Venemaa sekkumisele Preisimaa peaaegu hävitatakse, kuid pääsetakse tänu Venemaa valitseja suremisele ning uus valitseja sõlmib Preisimaaga rahu. Sõja tulemuseks on status quo Mandri-Euroopas ning Prantusmaa koloniaalalade kaotamine. Valgustusajastu ideaal on üldiselt tasakaalupoliitika, mille tulemuseks on Poola jagamised. Poola jagamisele paneb aluse Friedrich II Suur, kes soovis ühendada Lääne- ja Ida-Preisimaad. Venemaa huvitub aga Ukraina ja Valgevene aladest. Austria arvates tuleb ka temal laieneda kuna naabritest ei saa kehvem olla. Poola likvideeritakse 1795. Naabrite söögiisu suurendas ka Poola siseriiklik nõrkus. Poola oli aadlivabariik, kellel oli oma esinduskogu Seim