Müüt kordamisküsimused
sündmused.
Müüt võib olla ka žanr folkloristika žanrisüsteemis. William Bascom
3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi.
Vana-Kreekas nähti müüti kui maailmatõlgendust, mis eelnes teadusele,
allegoorilised seletused põhinesid loodusnähtustele ja vaimsetele väärtustele.
Müüdid olid preestrite, seadusetegijate ja valitsejate pettus. Kesk- ja uusaja
Euroopas võeti müüte kasutusse lugudesse (Boccaccio), Koloniaalajastuga lisandus
palju uut materjali hakati võrdlema indiaani-ja antiikaja kultuuri. Romantismi
iseloomustab müüdilembus, nende abil mõtestati inimkonna ajalugu.
4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline
müüdikäsitlus?
Allegooriline. Theagenes väitis esimesena, et müüt võib olla sümboolne, st mitte
sõnasõnaline vaid mõistutõde, täheldamaks loodusnähtusi või kõlbluspõhimõtteid.
Euhemeristlik