Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kolonelleitnandiks" - 2 õppematerjali

Mina elan Tori vallas
1
docx

Mina elan Tori vallas

maailmasõjast. Vabadussõja ajal teenis Pärnu kaitsepataljoni nooremohvitserina ja kompaniiülemana. Sai haavata lahingus Landeswehri vastu 23.06.1919 ja Narva all 23.09.1919. Pärast vabadussõda teenis 1. Jalaväerügemendis ja 1. Divisjoni staabis. Olnud jaoskonnaülem kaitsevägede staabis. Omab teise liigi 3. Järgu vabadusristi. Autasutaluks sai Tuulemäe (Tuuleveski) talu parunite hauatuka lõuna servas. Kinnitamata andmetel ülendati major Juhan Toomsaar Eesti aja lõpul kolonelleitnandiks. Arreteeriti 18.09.1940. Mõisteti surma. Otsus täide viidud 39.06.1941. aastal. Gert Särev 7.klass

Kirjandus → Kirjandus
3 allalaadimist
Vabadussõja kindralid ja admiralid
33
doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

Piirikütipataljoni ja Viljandi garnisoni ülemana, oli mitmetele ümberformeeritavate väeosade ülemaks. 1922 .aastal lõpetas ta Alalisväe Ohvitseride Kursused ja võeti samast aastast Kindralstaabi käsutusse. Kindralstaabis teenimise ajal ülendati ta 1923 .aastal majoriks ning lõpetas 1925. aaastal Kindralstaabi Kursused, mis sama aasta 18. augustist nimetati Kõrgemaks Sõjakooliks. Edasi suunati ta Prantsuse Kõrgemasse Sõjakooli, milles õppimise ajal ülendati 1927. aastal kolonelleitnandiks. Samal, 1927. aastal lõpetas ta Prantsuse Kõrgema Sõjakooli ning eduati 1. oktoobril Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste ( ühtlasi ka Kõrgema Sõjakooli ) ülema abks õppealal. 1928. aastal abieluus Mary Hovaldt'iga, abielu kujunes lastetuks ja kümmekond aastat hiljem võtsid nad endile kasupoja Reinu, kes oli sündinud 1937. aastal. 1930. aastal oli ta lühiajaliselt ( 7. maist kuni 1. Augustini ) Kõrgema Sõjakooli ülem; järgnevalt jätkas ta oma eelmises ametis. 1931

Sõjandus → Riigikaitse
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun