gaasiliste ainete lahustuvus väheneb. 2) rõhust: gaaside lahustuvus rõhu tõstmisel alati suureneb. Küllastamata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, kus antud tingimustel ainet enam lahustada ei saa( aine sisaldud on maksimaalne). Pihussüsteemid- on segud, kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. Pihussüsteemid koosnevad: pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest. Koloidlahused- pihussüsteemid, kus pihustunud osakeste mõõtmed on 10 10 cm N: veri, värvid, vedelad ravimid. Pihussüsteemid jaotatakse sõltuvalt pihustuskeskkonnast:1) vedelik: a) vedelik + vedelik = emulsioon N: emulsioon värvid, osad kreemid, piim majonees.b) vedelik + tahke aine = suspensioon N: kakao, kohv, hambapasta, mudane vesi.c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor. 2) Gaasiline aine: a) õhk( gaas) + vedelik = udu, b) õhk + tahke aine = tolm, suits.
gaasiliste ainete lahustuvus väheneb. 2) rõhust: gaaside lahustuvus rõhu tõstmisel alati suureneb. Küllastamata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, kus antud tingimustel ainet enam lahustada ei saa( aine sisaldud on maksimaalne). Pihussüsteemid- on segud, kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. Pihussüsteemid koosnevad: pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest. Koloidlahused- pihussüsteemid, kus pihustunud osakeste mõõtmed on 10 – 10 cm N: veri, värvid, vedelad ravimid. Pihussüsteemid jaotatakse sõltuvalt pihustuskeskkonnast:1) vedelik: a) vedelik + vedelik = emulsioon N: emulsioon värvid, osad kreemid, piim majonees.b) vedelik + tahke aine = suspensioon N: kakao, kohv, hambapasta, mudane vesi.c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor. 2) Gaasiline aine: a) õhk( gaas) + vedelik = udu, b) õhk + tahke aine = tolm, suits.