Eesti kultuurilugu
See pani aluse omapärasele setu kultuurile, kus on esindatud ühest küljest õigeusk ja
teisalt on säilinud tänu perifeersele asendile väga arhailised jooned, mille püsimisele aitas
omakorda kaasa setude keeleline isoleeritus vene kiriku- ja kirjakultuurist. Alates
keskajast saab kirjalike allikate alusel kinnitada, et piiriks Liivimaa ja Pihkvamaa vahel
olid siin Võhandu jõe alamjooks, Mädajõgi, Kolodavitsa oja, Piusa jõgi, Meeksi oja ja
Pedetsi jõgi. Samas asub Setumaal väga oluline õigeusu kultuuri keskus 15. sajandi
lõpul (1473) alguse saanud ja 16. sajandil mitte ainult usulise, vaid ka poliitilise ja
sõjalise keskusena esile kerkinud Petseri klooster. Hiljem kujunes kloostri juurde alevik
ja lõpuks linn. Uusajal kuulus Setumaa Vene keisririigi Pihkva kubermangu koosseisu.
Pärast Vene keisririigi kokkuvarisemist, 1. juulil 1917. aastal saatsid Petserimaa eestlased