Tallinna ajalugu
See
kraav sai oma vee Ülemiste järvest selleks rajatud spetsiaalse kanali abil, mis kulges mööda praegust
Veerenni tänavat ning jõudis linnamüürini Harju väravate ees praeguse Vabaduse väljaku piirkonnas.
Kuna maapind langes linnamüüri idakülje ees pidevalt mere poole, rajati kaevatud vallikraavile kolm
vesiveskit, mis asusid Harju, Karja- ning Viru väravate juures. Need veskid paiknesid peaväravatorni
ning eesväravate vahel.
Enamik kaitsetorne on Tallinnas pool- või kolmveerandringikujulised või ka hoburauakujulised. Selliste
tornide ülaosas asetses kaks või kolm kaitsekorrust, allosas aga harilikult ladu või vangla. Tornide
kõrgus on keskmiselt 20-25 m, seinte paksus aga 2-3 m. Tornide ülemised kaitsekorrused olid algselt
lahtised ning neil oli tugev veekindel põrand, mis oli võimeline kandma kiviheitemasinaid. Tornide laed
olid kas võlvitud silindervõlvidega (suuremate tornide puhul) või siis kaetud tugevate paeplaatidega
kaetud talalagedega