Konfutsianism
kanoniseeriti ehk kuulutati pühaks ning sellest sai Hiina riigi põhiline ideoloogia. Koostati
konfutsianismi baastekstide kanoonilised redaktsioonid, millest olulisemad on ,,Vesteid ja
vestlusi", Mengzi, ,,Pojalikkuse raamat" ja ,,Kommete ülestähendused". Viimane koos nelja
muistse, kuid konfutsianismi vaimus toimetatud ja kommenteeritud raamatuga (,,Muutuste
raamat", ,,Kirjade raamat", ,,Laulude raamat" ja ,,Kevaded-sügised") koondati
,,Viisraamatusse", mille laiendatud variandiks on ,,Kolmteistraamat". Songi ajastul (960
1279) lisandus omaette kaanonina ,,Neliraamat", mis sisaldab ,,Vesteid ja vestlusi", Mengzi,
ning ,,Keskmise tavalise" ja ,,Suure õpetuse". Kanooniliste tekstide õppimine sai riiklikult
sanktsioneeritud Hiina klassikalise hariduse põhiosaks. Riigiametisse pääsesid ainult need,
kes suutsid sooritada eksamid, kus kontrolliti klassikute põhjalikku tundmist. Loodi ka
konfutsionistlik kultus oma rituaalidega.