Tabel jätkub allpool... Xp Uv on leitav valemist: ± a + b - 1 X , kus Xp on piirkond ja X näit. X Piirkonnal 0,1V on a=0,02 ja b=0,01, piirkonnal 1V ja 100V a=0,015 ja b=0,002 ning piirkonnal 10V a=0,01 ja b=0,002. ",' Kui eeldada vea kolmnurkjaotust, siis on standardmääramatus: { { = = = 0,204 Kui eeldada vea ühtlast jaotust, siis on standardmääramatus: { { = % Mõõtevea leian valemist: = - = - Mõõtevea leian valemist: = - = - Liitstandardmääramatus: {{ = {{ {$ + { { {{$
D 0,58 x . 3 4.3. Kolmnurkjaotus Vaatleme nüüd kolmandat olulist jaotust kolmnurkjaotust (joonis 11). 65 % xl x- x x+ x x - x x + x Joonis 11. Kolmnurkjaotus. Kolmnurkjaotuse korral, erinevalt ühtlasest jaotusest, ei ole enam kõik sündmused võrdtõenäosed
ümber keskväärtust ning esinemissagedus äärmistel väärtustel väheneb järsult. Kõvera kõrgus on ligikaudu ymax=0,4/ . -3 -2 -1 1 2 3 Kaugusel ± keskteljest on kõrgus yi=0,24/ . x Suuremal täpsusel on kõver kitsam ja kõrgem, so on väiksem. Harvemini esineb ristkülikjaotust (tulen kasutada kui ei ole teada andmeid jaotumise kohta,sohalvim juhus), kolmnurkjaotust (esineb kaks domineerivat mõjurit võrdsena) või nihutatud tsentriga normaaljaotust (esineb süstemaatiline mõjur). Ristkülikjaotus Kolmnurkjaotus Maxwelli jaotus Jaotumise uurimiseks grupeeritakse saadud mõõtetulemused, mille alusel koostatakse histogramm. Püstteljel on esinemissagedus, horisontaalteljel mõõtevahemikud. See on lähendus jaotusseaduse graafikule. Tolerants kui
annaabi.ee 
