Muinaslinnus
mõisasüdame frantsisklaste kloostri varemetele. Alates 1669. aastast kuulus mõis
von Tiesenhausenite perekonnale. 19. sajandi lõpul siirdus mõis Edler von
Rennenkampffide perekonna valdusse. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta
võõrandamist oli Karl Andreas Edler von Rennenkampff.
Praeguseni säilinud mõisa hoonestus pärineb 18.-19. sajandist. 18. sajandi
keskpaigast pärineb mõisa ait, mille hoovile avaneval kolmnurkfrontoonil on
meisterlik rokokoo-kaunistus. Mõisa klassitsismi sugemetega historitsistlik
peahoone on ehitatud 1850. aasta paiku. Algselt ühekorruseline hoone on 1920tel
aastatel ehitatud kahekorruseliseks, mil ta ehitati ümber rahvamajaks. 1930tel
aastatel ehitati mõisahoone vasakpoolsesse otsa suure saalikorpusega teatrihoone.
Praegu kasutab Rakvere teater kogu säilinud mõisakompleksi, barokne ait on
1990tel aastatel renoveeritud teatri väikeseks saaliks.
Sõdades hävinud linn taastati 18