Kõrgkeskaeg
Kiiver kaitses
enamasti ka nägu ja muutus nagu kaitserüügi aja jooksul üha täiuslikumaks.
Hiliskeskajal võeti kasutusele ülestõstetavad allalastavad näokaitsed, kogu keha kattev raudrüü aga siis, kui rüütlivägi tulirelvade leiutamise järel juba oma tähtsust
kaotamas oli.
1.2 KILP
Kilp muutus palju. Varakeskaegsed ümarad kilbid asendusid kõrgkeskajal ülalt ümara ja alt teravatipulise pikliku kilbiga ning seejärel väikeste kolmnurgsete kilbidega, mida oli kergem hobuste
seljas käsitleda. Kilbil oli ka sümboolne tähendus, kõrgkeskajast peale maaliti kilbile rüütli olulisemaid tunnuseid perekonna vapp. Hiliskeskajal loobuti tänu täislikule raudrüüle
kilbist. Sest rüü kattis kogu keha.
1.3 JALAMEHED
Osa neist olid relvastatud piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Nende ül piirdus enamasti vaid rüütliväe tavaliselt vastu seista ei suutnud. Rüütliväe rünnakule jalamehed tavaliselt
annaabi.ee 
