"Tähendusest ja osutusest" Gottlob Frege - kokkuvõte
asjaga (ja see oleks meelevaldne), aga sel juhul ei puudutaks a ja b enam eset ennast, vaid meie
tähistusviisi (ja seega ei väljendataks mingit teadmist).
Kui a eristub b-st objektina, mitte märgina (st et mitte viisil, kui ta midagi tähistab), siis oleks a=a
tunnetusväärtuslikult sarnane a=b-ga (muidugi juhul, kui a=b on tõene). Erinevus saab teoks vaid seeläbi,
et märgi eristus vastab eristusele tähistatu antuse viisis. Näiteks kolmnurgasiseste lõikude ristumispunkti
võib mitut moodi nimetada (lähtudes eri lõikudest), aga punkt jääb samaks. Nimed osutavad antuse
viisile, st et lause sisaldab tegelikku teadmist.
Osutus (die Bedeutung) on tähistatu. Tähendus (der Sinn) sisaldab antuse viisi. Näiteks Ehatähel ja
Koidutähel on sama osutus aga mitte tähendus. Märgil ja nimel (siin: pärisnimi - sõna, märk, märgiühend,
väljend) on osutuseks konkreetne objekt. Pärisnimi valgustab osutust ainult ühekülgselt. Igakülgne
annaabi.ee 
