Sisend- ja väljundseadmed - lühireferaat
tuleb teda hiirematil libistada. Hiire liikumine hiirepadjal või laual kantakse üle kursori
liikumiseks ekraanil ja nupud võimaldavad ekraanil olevaid objekte märkida ja käivitada. Hiir
leiutati juba 1960-ntatel aastatel, laialdaselt kasutamist leidis aga alles 1980-ndatest alates.
Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja
asukohast selle aknas. Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab. Hiirel on
enamasti kaks või kolmnuppu (mouse button), kuid on olemas ka ühe ja viie nupuga hiiri.
Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu.
Hiirele võib olla lisatud ka kerimisratas (wheel), mida on mugav kasutada pikema teksti
lugemisel.
Hiire põhitegevused (vasaku nupuga) on järgmised:
osutamine (pointing) hiirekursori viimine objektile hiirt matil libistades. Sõltuvalt olukorrast
võib nüüd hiirekursori kuju muutuda. Meelde tuleb jätta, et noolekujulise kursori korral on
osutuskohaks noole tipp.