Nimetu
sajandil välja
arenenud ja tänapäevani Jaapanis suurt populaarsust nautiv nõ, mis tähendab
meiterlikkust, võimekust, oskust. Algul kujutas see teater endast usupühadel korraldatud
draamaetendusi, mille sisu oli lüürilis-melodraamaline, esitluslaad aga
pantomiimilismuusikaline. Nõ-teatris olid näiteljateks ainult mehed. Peategelased
esinesid ilmekates maskides ja luksulikes kostüümides. Tavaliselt oli etenduses
kolmkuni kuus näitlejat, jutustaja, koor ja orketer. Laval oli tavaliselt väga vähe
dekoratsioone, kuid obligatoorseks elemendiks oli foonile maalitud mänd. See
traditsioon on püsinud siiani. Tokugawa sogunaadi aastail (1603-1868) oli nõ-teater
täielikult ülikute meelelahutus. Eliidi jaoks kirjutati üha uusi näidendeid kuid seejuures
säilisid vanad traditsioonid. Keskajast on pärit ka nukuteater bunraku. Oma nime on
see saanud Õsaka näitegrupilt Bunraku-za,kes alustas oma tegevust 18
annaabi.ee 
