Keskaeg Eestis
Linnade ametlikuks asjaajamises valitsevaks keeleks oli alamsaksa keel.
Linnades oli ülekaal kohalikul rahval, väiksemates linnades oli rohkem eestlasi.
Maalt linna asunud oli ,,mittesakslane", kui tema järeltulija sotsiaalsel redelil ülespoole liikus (tõusis nt. käsitööliseks), kaasnes
sellega kultuurivahetus ja sakslaseks muutumine.
Söömine ja joomine
Keedeti süüa tule kohal keti osta riputatud kateldes, kasutati ka keraamilisi kolmjalgseid potte, vasest/rauast praepanne,
röstimisreste. Liha küpsetamiseks praevarras.
Tähtis riist uhmer ja uhmrinui.
Söögitegemine oli väga mahukas ning sellepärast valmistati korraga mitmes söögikorraks.
Kasutati erinevaid võtteid: keetmine, hautamine, röstimine, praadimine, küpsetamine.
Jõukatel oli lauanõusid rohkem kui vaestel ning nende nõud olid hõbedast või vasest, vaestel savist ja puidust.
annaabi.ee 
