Eesti kunst keskajast klassitsimini
neid varieerida kasutades uusi motiive. Need pärinevad gooti taimornamentikast, kuis
stiliseeritud romaanipäraseks. Kapiteelid paigutati Tallinna Mihkli kloostri sarnaselt. Kiriku ühel
kapiteelil esinev munga kuju ja dekoorireljeefides kohati väljenduv ikonograafiale viitav
sümboolika viib arvamisele, et kiriku ehitamises osalesid Kärkna kloostri tsistertslased.
Türi:
Kolmelööviline. algselt tornita kirik. Läänefassaadi iseloomustavad teravkaarne portaal, portaali
kohal paiknev kolmikkaarne aken ja suur valge süvendrist. Kooriviilu kaunistab omapärane
petiknisside kompositsioon. Esineb ka raiddekoori. Kooriruumi nurkades ja pikihoone idapoolses
travees köidavad tähelepanu maskkonsoolid, mida teistes Järvamaa kirikutes ei esine.
Tüvesvõrudega lõunaportaali paksuleheline talumidekoor ja pikihoone idapoolse sambapaari
kapiteelide lapiklehed lähenevad vormilt Viljandi ordulinnuse raidkunstile.
Järva-Peetri:
annaabi.ee 
