INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED
Liigesepinnad on kaetud õhukese liigesekõhrega. Liigesekõhr tasandab liigesepindade
konarusi ning oma elastsuse tõttu leevendab tõukeid ja põrutusi. Liigeseõõs on pilujas
ruum liigesepindade vahel ja on täidetud veniv-kleepuva sünooviaga (liigesevedelik), mis
määrib liigesekõhri. Liigesekihn on tihke sidekoest ümbris, mis suleb liigeseõõne
hermeetiliselt ning toodab sünooviat.
Liikumise ulatuselt jagunevad liigesed ühe-, kahe- ja kolmeteljelisteks.
20
Üheteljelistes liigestes toimub liikumine ainult ühe telje ümber. Sellisteks liigesteks on
plokkliiges ja ratasliiges. Plokkliiges on küünarliiges, ratasliigeseks küünraluu ja
kodarluu pea vaheline liiges.
Kaheteljelistes liigestes on liikumine võimalik kahe teineteisega perpendikulaarse telje
ümber. Liigese pind võib sellisel juhul olla kas ellipsi- või sadulakujuline.
Ellipsoidliigese näitena võib esitada kodarluu ja randmeluude vahelise liigese,
annaabi.ee 
