Kristliku kunsti tekkimine
ja kolmest kõige ebamäärasem sümbol.
Kolmetisuse taustast: “Juba esiajaloolisel ajal kujutasid inimesed jumala olemust
polümorfsena. (…) Jumalat esitati kolmenäolisena, mis sümboliseeris looduse
triaadset elurütmi: õitsemist, viljade valmimist ja surma. Kristlaste usk Pühasse
Kolmainsusesse tuleneb hoopis teistsugustest lähtekohtadest.” (Onasch, Schnieper
2003: 27) “Kristlikud mõtlejad pidasid seda skemaatilist kolmesust täiuslikkuse
ilminguks ja ühendasid selle elava Kolmainsusega, mis hakkas vähehaaval ilmnema
ka ikoonikunstis.” (Onasch, Schnieper 2003: 28)
Rist. Kristluse üks kesksemaid sümboleid – rist – on samuti väga pika ajalooga
kujutis: “Ristilöömine oli antiikmaailmas kõige häbiväärsem surmanuhtluse vorm.
Kristluses sai rist võidu märgiks, Kristuse surnust ülestõusmise sümboliks.” (Onasch,