HISPAANIA KEELE HÄÄLIKUSÜSTEEMI ÜLEVAADE
poolvokaalidega /j/ ja /w/ pluss silbi tuum, näiteks /je/ ´pjel piel ‘nahk’ või /wi/ ´fwimos
fuimos ‘me läksime’. Madalduvad moodustatakse silbituumast, millele lisandub
poolvokaal /ii/ või/ui /, näiteks /eii/ ´peiine peine ‘kamm’ või /eui / ´neui tɾo neutro
‘neutraalne’.
Kui kahel vokaalil on sama tämber, siis nad sulanduvad nt la Alhambra [la ´lambɾa].
Kui kaks mittelähedast vokaali põrkuvad rivis kokku, siis muutub üks mittesilbiliseks,
nii võib saada kolmesilbilistest sõnadest kahesilbilisi, näiteks poeta ‘poeet’ [´poi eta],
maestro ‘õpetaja’ [´maei stɾo].
Hispaania keeles on ka triftonge, mis koosnevad kolmest erinevast vokaalist, sellisteks
on näiteks buey ‘härg’ [´bweii].
3. Prosoodianähtused
3.1 Sõnarõhk
Sõnarõhk on hispaania keelele omane. Nagu ka varem mainitud, võib rõhu asukohast
muutuda sõna tähendus, verbi pööre, aeg jms. Väga tavaline on rõhu olulisus verbi