Virmaliste uurimine Celsius ostis endale Londonist uue ja täpse kompassi, millega ta hakkas regulaarseid vaatlusi tegema, et uurida virmaliste seost magnetiliste kõrvalekalletega. Need avaldusid Maa magnetvälja suuna ja tugevuse kiirete muutustena ning esimesena oli seda täheldanud inglane Edmond Halley 1716. aastal. Celsius oli Nürnbergis avaldunud oma uurimustöö virmaliste kohta, mis põhines vahemikus 1716 kuni 1732 Rootsis tehtud rohkem kui kolmesajal vaatlusel. Sel ajal pidas ta virmalisi haruldaseks atmosfäärinähtuseks, tõelisele põhjusele jõudis ta jälile alles koos Olof Hiorteriga tehtud vaatluste abil. Aastal 1741 märkasid Celsius ja tema abiline Olof Hiorter, et eriti suured magnetilised kõikumised ilmnesid siis, kui jälgiti virmalisi täpselt enda kohal. See näitas (nagu järeldati hiljem), et elektrivoolud seostusid virmalistega, valgudes piirkondades, kus virmalised alguse said
Karli riigiministri ja õuepoeedi Angilberti osaks langesid äärmiselt diplomaatilised ülesanded. Rooma-missiooni puhuks 796. aastal soovitas Karl paavst Leo III-le saadetud kirjas teda kui manuelem nostrae familiaritatis auricularum'it (salajast ja usldusväärset nõuandjat). Juba 789. aastal oli Angilbert saanud ilmikabtina Karlilt heal järjel Centula abtkonna. Seal laskis Angilbert kolmekümnel altaril, mis olid kaunistatud 56 märtri, 34 usutunnistaja ja 14 püha neitsi reliikviatega, kolmesajal mungal vaheldumisi üksteist asendades palvetada Karli hingeõnnistuse eest. Suuri kirjanduslike teoseid ei ole Angilbertilt teada. Sellegipoolest kirjeldab ta talle hästi tuntud Aacheni õukonnaelu detailitruult ja erkastes värvides. Ta kujutab kuningliku perekonna elu ja jahipidamist Aacheni metsades nii mõjusalt, et Gustav Freytag on kasutanud teda allikana oma ,,Piltides Saksa ajaloost". Õukonnaringi tähtsaimate liikmete hulka tõusis vähehaaval ka Einhard, kes pärines parimast,
annaabi.ee 
