vaarik-, sarlak-, mahagon- ja tumepunased; kollased või valged, õitseb juulist-septembrini, lehtedest ja õitest saab virgutavat teed Paljundamine alles siis, kui puhmas keskelt hõre kaeva välja ja jaga taimed, puhmikute jagamine ja pistikute Istutada kokku pävealiiliate, kaukaasia tähtpea, laigulise- ja aed- leeklille-, eriline õnnehein, harilikud kukesabad, suureõieline kellukas, mailased ning hallide lehtedega nagu kolmeroodne hõbeleht, villane nõia-nõges, kortsleht Sorte näit roosade õitega ,,Croftway Pink", erepunane https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.helga.e ,,Cambridge Scarlet"; e/img/products/550/5329496dd5bd1.jpg&imgrefurl=http:// www.helga.ee/et/taimeaed-hinnakiri/pusililled Liht-lursslill (Cimicifuga simplex)
[1, 11] Looduslikult kasvab lilla vägihein Vahemeremaadest kuni Kesk- Aasiani; peamiselt stepis. [11] Lilla vägihein sobib hästi päikeselistesse kasvukohtadesse püsikurühmadesse või kiviktaimlasse hästi vett läbilaskvasse liivasesse pinnasesse. Head naabrid on näiteks amellaster, idamagun, mailased, kellukad, kollane kariklkar, kõnnusalvei, kurerehad, kolmeroodne hõbeleht, naistenõges ning mitmed dekomtiivsed kõrrelised, nagu igihaljas kaerand. [1] Paljundamine seemnetega ja juurpistikutega. Seemned külvatakse avamaale mais- juunis. Esimesel aastal areneb suurte lehtedega rosett. Noored taimed õitsevad teisel kasvuaastal. Sorte paljundatakse juurepistikutega. [11, 14] 2.KUSLAPUULISED 2.1. Sugukonna üldine iseloomustus Kuslapuuliste (Caprifoliaceae) sugukond hõlmab (14) 20 perekonda ja (400) 450 liiki. Sugukonda
annaabi.ee 
