Kirjandusteooria
Kõige levinum on sama arvu värsiridade
grupeerimine salmideks stroofideks: kahekaupa ( distihhon ), kolmekaupa ( tertsett ),
neljakaupa ( katrään ). Ühes luuletuses võivad kõik stroofid olla võrdse värsiridade arvuga või
jaguneda erineva värsiarvuga stroofideks. Näiteks inglise sonett koosneb kolmest katräänist ja
ühest distihhonist ( 4 + 4 + 4 + 2 ), itaalia sonett kahest katräänist ja kahest tertsetist ( 4 + 4 +
3 + 3 ).
Tertsiin koosneb kolmerealistest stroofidest ( tertsettidest ), millele luuletuse lõpus järgneb
üksik, sisult eelnevat kokku võttev värss. Iga salmi keskmine rida riimub järgmise salmi
esimese ja kolmanda reaga. Igas salmis eraldi riimuvad esimene ja kolmas rida. Viimase
kolmikvärsi keskmine rida riimub üksiku reaga luuletuse lõpus. Näidis:
HAMLETI PROLOOG Gustav Suits
1
Teed loogelised kokku toonud siin a
kui sügiseks ju hämardumas kevad; b
annaabi.ee 
