Tõde ja Õigus II Terve tekst
Ruttu, härra Maurusel pole aega oodata."
Aga kellelgi polnud raha või, kui oligi, siis ei tahetud seda näidata. Ülalt raha minna tooma,
selleks ei jätkunud härra Maurusel praegu aega; sellepärast ütles ta:
,,Siis andke mulle paberit ja sulge. Või ei ole ka seda härra Mauruse majas? Sirmi ei ole, raha ei
ole, paberit ei ole, sulge ei ole, tinti ei ole, midagi ei ole."
Aga ei, paberit leidus. Ilmus ümbrikki. Kuid seda polnud vaja. Härra Maurus käristas paberilehe
küljest kolmenurgelise tüki, kritseldas sinna saksa keeles peale: ,,Üks vihmavari härra
Maurusele. Odav ja hea. Ma ootan. Härra Maurus", murdis ta mitutpidi kokku ja andis siis
Indreku kätte.
,,Hoidke peos ja peo pistke tasku, siis ei saa märjaks," ütles ta. ,,Ning jooske, näidake, et ometi
ükski kõrd on teie pikast jalgest kasu. Sirmi mitte lahti teha, härra Maurus ise tahab proovida!"
Viimased sõnad hüüti välisukselt järele.