Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli
Kõige enam
ületasid segukülvide KA saagid lutsernisaake teisel kasutusaastal
(12-20%). Hariliku lutserni variandid olid 2009. aastal saagikuselt
väiksemad hübriidlutsernist (v a segu põld-raiheinaga), sest
taimikud olid hõrenenud. Hübriidlutserni puhaskülvi kolmas saak
oli väga väike ja jäi allapoole majandusliku tasuvuse piiri. Segus
kõrrelistega saadi koguseliselt majanduslikult tasuv III niite saak.
Kõrreliste konkurentsi tõttu olid kolmeniitelisel kasutusel hariliku
lutserni segude taimikud hõrenenud. 2009. aasta sügiseks oli
segudes hariliku aruheinaga ja roog-aruheinaga jäänud
lutsernitaimi vastavalt 28 ja 26 tk/m2. 2009. aasta esimese niite
KA saagis oli harilikku aruheina 38 ja roog-aruheina 45% (teistes
variantides oli kõrrelisi 14-29%). Hübriidlutsern talus saateliigina
külvatud kõrreliste konkurentsi paremini. 2009. aasta sügisel oli
roog- ja hariliku aruheina segudes hübriidlutsernitaimi vastavalt
48 ja 60 tk/m