Eesti keele ajalugu
separatiivi. Tänapäeva eesti keeles on see ürgne kohakäänete kolmik kaotanud
oma lokaalse sisu (na-lokatiivist on saanud essiiv, ta-separatiivist partitiiv) või
hoopis kõrvale jäänud (klatiiv). Hoopis hiljem, läänemeresoome algkeeles
kujunes välja uus kohakäänetesüsteem, kus tehakse vahet veel sise- ja
väliskohakäänete vahel, kuid koha kolmeaspektilisuse väljendamine on
säilitatud.
Kohakäänete sarja kolmeliikmelisus on oluline uurali keelte tunnusjoon.
Kohakäänete abil väljendatakse tüüpiliselt ka kogejat, omajat ja tegijat (erinevalt
indoeuroopa keeltest).
Omaja: mul on poeg
Tegija: mul tuleb õppida
Eesti keeles kasutatakse jätmise, jäämise ja mahtumise jmt tähenduses
tähendustest latiivseid vorme (raamat jäi kooli), indoeuroopa keeltes aga
lokatiivseid.
Võtmise, otsimise, leidmise ja liikumistee jm jaoks on separatiivsed vormid
(püüan metsast jäneseid).