Eesti rahvastiku areng ja liikumine(1930-1989)
1960. aastate lõpul tõusis põlisrahvastiku sündimus enam kui 17% võrra kolme-nelja aasta
vältel. Eesti põlisrahvastiku sündimus jäi koguni kaheks aastakümneks taastetasandist
kõrgemale ja 1970. aastate vältel diferentseeris Eesti sündimust kõikvõimalikest rahvastiku
sotsiaaltunnustest kõige enam just põlisus. Eesti põlisrahvastik on kuni 1970. aastate
põlvkonnani koondunud kahe lapsega perekonna suunas. Samuti on veidi kasvanud või
vähemalt jäänud samale tasemele kolmelapsesus. Välispäritolu rahvastiku seas on laste arv
peres olnud kogu aeg teistsugune, sarnanedes Kesk- ja Ida-Euroopa tüüpilise üleminekujärgse
4
ühe-kahe lapse mudeliga. Huvitav on tõik, et vabaabielu kujunes Eestis kooselu peavormiks
juba nõukogude ajal, kui sellest ei räägitud üldse. Euroopa taustal kuulub Eesti
peremoodustuse uusvormide poolest pigem eeskäijate kui sabassörkijate hulka. Täiesti
annaabi.ee 
