Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis
Jätkuvalt
domineeris mõisamajandus. Mõisnikele kuulus XX.sajandi algul peaaegu pool
põllumajanduslikust maast. Mõisadest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis
ning kasutasid palgalist tööjõudu.
Seega jätkus talude päriseksostmine. 1916.aastaks oli Eestis päriseks ostetud 4/5
talumaast. See aga ei tähendanud talurahva majandusmurede leevendumist, kuna
enamus taludest oli ostetud võlgu.
Mõisamajandus asendus talumajandusega. Loodi palju uusi tehaseid ning tööliste
arv kolmekordistus17.
17
Tannberg T. Mäesalu A. Lukas T. Laur M. Pajur A. 2001 Tallinn. Eesti ajalugu. Lk-d 176-178
13
7. Kokkuvõte
Sunnismaisus muutus üldiseks 16. saj I poolel, pärisorjuslik sõltuvus tugevnes
käsikäes aadli positsioonide tugevnemisega märgatavalt 17. saj jooksul. Karl XI
algatatud reduktsiooniga kaasnes pärisorjuse kaotamise ja talurahva olukorra