Tooma Katsebaas
Seal
veedetud kahte aastat varjutas põlissakslaste põlgus baltisakslaste vastu ning tema
enda mure oma kodu, Liivimaa, ja sealsete rahvuskaaslaste hääbuva seisuse pärast.
Pole ka ime, sest Arvedil kui baltisakslasel oli nö päris sakslastega ühine vaid keel.
Vegesackide suguvõsa oli Balti kubermangudes elanud 12 põlve ning Liivimaa oli
Arvedi jaoks alati olnud üks ja ainus kodumaa. 1907. aastal kaitstes ta Göttingeni
ülikoolis füüsikalise keemia alast doktoriväitekirja kolmekomponentsetest plii,
magneesium ja tina sulamitest.
Rootsi läks Arved esmakordselt 1909. aastal, kui üks tema sugulasi seal rootslannaga
abiellus. Pulmas kohtus ta noore karlstadlanna Inga af Segerströmiga, kellest 12.
aprillil 1911 sai tema abikaasa. Ka Inga oli pärit jõukast perekonnast, tema isa
Waldemar oli inspektor ühes Karlstadi kahest rongijaamast ning heades suhetes
kuninganna Sofiaga.
Noorpaari esialgne plaan oli asuda elama Rootsi, kuid vaatamata pingutustele ei
annaabi.ee 
