Kõrg- ja hiliskeskaeg
vaatama tõi XI saj endaga kaasa murrangu. Varasemad, enamasti antiikajal asuttud asulad
kujunesid nüüd kiiresti tõelisteks linnadeks. Kesk- ja Lääne-Euroopas said mitmed linnad
alguse vanadest Rooma asulatest või siis germaanlase ja slaavlaste muistsetest
kauplemiskohtadest, kuid paljudel juhtudel tekkisid linnad ka varasematest keskustest
eemal. Linna asukoha puhul oli peamine paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik
linnu tekkis kas jõesuudmesse, silla või kolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või
mujale. Araabia maadest Kesk- ja Lääne-Euroopasse viivate kaubateede sõlmpunktis
Toscana ja Lombardia, kust meritsi toodud kaubad sisemaale toimetati. Tänapäeva
suurlinnadega võrreldes polnud Lääne-Euroopa keskaegsed linnas siiski kuigi rahvarohked.
Need jäid elanikkonna arvult alla ka toonasele Konstantinoopolile ning mitmele idamaa
linnale.
Majandamine-Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu,