Eesti Vabariigi kultuurielu aastatel 1920-1940.
tribüünina ja Spordi Keskliit tasus ka poole ehitusmaksumusest. Üldlaulupeol esines 386 koori ja
orkestrit, kokku 10 562 esinejat. Enamus neist nägi oma riigi pealinna esimest korda. Põhilise
lauljate hulga moodustasid valdade ja linnade rahvakoorid. Laulupeo üldjuhid olid Juhan Smuul,
Anton Kasemets ja Eduard Knude, peoperemees oli Eesti Lauljate Liit. Sügava mulje nii
pidulistele kui ka 35 riigi ajakirjanikele jätti kolmekilomeetrine rongkäik. Kuulajaid oli hinnangu
järgi kuni 80 000.
1924. aasta
Avalike raamatukogude seadus.
23. mail võttis Riigikogu vastu avalike raamatukogude seaduse, mis nõudis omavalitsustelt
raamatukogude asutamist. Uue kirjavara ostmiseks pidi iga omavalitsus andma aastas ühe
elaniku kohta kaks marka, sama palju kui laekus lisaks Haridusministeeriumilt. Nii pandi alus
kohalike raamatukogude võrgule. 1939. aasta algul oli Eestis 736 raamatukogu, kuid kogud jäid
annaabi.ee 
