niikaugele, et sõlmiti nn. Kolmekeisriliit. Selles osalejad kohustusid üksteisega konsulteerima ja säilitama heatahtliku erapooletuse juhul, kui üht neist ähvardab neljanda riigi kallaletung või puhkeb sõda mõne sellise riigiga. Uus liitlane Itaalia Kolmekeisriliit ei püsinud kaua. Selle nurjasid eeskätt Venemaa ja Ausria-Ungari vastuolud Balkanil seoses nn. Ida kriisiga (ülestõus Bosnias ja Hertsegoviinas 1875, Vene-Tür-gi sõda 1877-1878). 1881 Kolmekeisriliitu ametlikult küll uuendati, kuid seekord ainult neutraliteedikokkuleppena ning juba 1879 olid Saksamaa ja Austria-Ungari sõlminud salajase liidulepingu Venemaa vastu. Kui sellega 1882. aastal liitus Itaalia, oligi kujunenud Kolmikliit. Tõsi küll, Itaalia oli ebakindel partner, kelle oli sellesse liitu viinud Tuneesia vallutamine Prantsusmaa poolt. Ometi pani Kolmikliit aluse uude sajandissegi ulatuvale liitude süsteemile.
maksma trahvi. Kuid Saksamaale tundus, et Prantsusmaa taastub kaotusest liialt kiiresti. Seepärast tahtis Bismarck isoleerida Prantsusmaa võimalikest liitlastest. Selleks tuli need liitlased liita hoopis Saksamaaga. Prantsusmaa võimalike liitlastena nägi Bismarck Venemaad ja Austriat. Tekkis 1872. aastal Venemaa, Austria ja Saksamaa liit KOLMEKEISRILIIT. See tähendas, et kui ühele nendest riikidest tungitakse kallale, siis tegutsetakse kallaletungija vastu ühiselt. Kolmekeisriliitu oli algusest peale sissekirjutatud üks vastuolu Venemaa ja Austria olid Idaküsimuses konkurendid, nende huvid Balkanil põrkusid. Venemaa toetas Serbia territooriumi ja mõju suurenemist, aga see oli vastuvõtmatu Austriale, sest siis oleks Austrial raskem hõivata endaga liitmiseks Türgi alasid. Kolmekeisriliidu toimimatust ja püsimatust näitas VeneTürgi sõda (18771878). See sõda oli väga edukas Venemaale, lõppes Venemaale kasuliku San Stefano rahulepinguga
annaabi.ee 
