"kolmekeelsed" - 1 õppematerjal

Onomastika, nimekorraldus

seadused käsivad [­ ­ ­]. Nimed, mis vana viisi puudulikult kirjutati, peavad uut viisi ümberkirjutatama, nii et nime kirjutamine ja väljaütlemine kokku käivad." Näidetena on antud Tartu lin, Järva maakond, Otepää kihelkond, Koiola vald, Valgesoo veski, Emajõgi, Munamägi, Kuresaar', Vanaküla, Mäeotsa talu (Hurt 1864: 14). Nimekirjutusest rohkem pälvisid 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ajakirjanduses tähelepanu nimevaliku ja nimede keelsuse küsimused. Eesti kohtade kolmekeelsed (eesti, saksa, vene) nimed tekitasid palju segadust ja ühe lahendusena nähti ettepanekut võtta ametlikult ka vene keeles tarvitusele eesti- (ja läti-)keelsed kohanimed (vt nt "Kodumaa kohanimed", Olevik 3.11.1886), jättes saksa nimed kõrvale. Mõnevõrra sellesuunalist arengut ilmneski venekeelsetes vallanimedes, kus varem tavalise saksa nime asemel kasutati eesti tüve (nt Meeri vald ­ vn , vrd sks Gemeinde Meyershof; Suuremõisa vald ­ vn , vrd sks Gemeinde