Tööturu ja hõive probleemid Eestis
Kolmas tee on muuta Eesti majandus senisest efektiivsemaks. Kui igaühe töö senisest
rohkem sisse toob, ei ole ka töötajate väiksemast arvust suurt lugu. Niikuinii on meil selles
suunas küllaga arenguruumi - keskmine Eesti töötaja toodab märksa korda vähem lisaväärtust
kui inglane või sakslane.
Efektiivsus tähendaks muidugi sõnu, mis on ammu ära leierdatud: innovatsiooni ning
teadmispõhist majandust. Piltlikult üteldes saab arvuti valmistamisest oluliselt rohkem tulu
kui kolmejalgsest taburetist.
Mis Eesti tööturust siis saab? Eks see sõltub eelkõige Eesti poliitikutest ja ettevõtjatest, samuti
Euroopa seaduseandjatest, kes eestlastele ühe käega direktiive ja teise käega toetusi jagavad.
Edu saavutamiseks tuleb tõenäoliselt kombineerida kõiki kolme abivahendit ning leiutada ka
midagi uut. Edutusega on lihtsam, selleni jõudmiseks võib jätkata endistviisi.
3.2. TÖÖTURU TURVALINE PAINDLIKKUS