Tõde ja Õigus II Terve tekst
sest tema ei või
muidu elada, kui temasse peab keegi uskuma. Ja teie teate, mis jumal tegi, kui ta nägi, et kurat
usub kindlamini inimesse kui tema? Ta sündis neitsist ja suri ristipuus. Nõnda tõendas ta
iseendale, inimesele ja ka kuradile, et temal on kindlam usk kui ühelgi teisel. Sest kurat pole
kunagi ilma tulnud ega ristipuus või mõnel muul viisil surnud. Aga ometi oleks võinud ka tema
seda teha. Oleks lihtsalt tulnud ja sündinud kas või mõnest kolmehambaga nõiamoorist ja oleks
lasknud enda, ütleme, kas või hobusevargana joobnud talumeeste poolt surnuks materdada, et
aga oleks olnud surnud ja võinud siis öelda: näete, mis te tegite joobnud peaga: te peksite oma
kuradi surnuks. Aga seda pole kurat kunagi teinud, mitte kunagi! Ainult jumal tuli ja suri, et
uuesti uskuda kõikumatult inimesse, uskuda nõnda, et usust tekiks armastus. Nimelt armastus!
Harilikult tõuseb usust ikka kurjus ja viha, aina kurjus ja viha, otse vana õelus ise