...................................... (12) pool, võib servija jätkata servimist. 9. Kui kõrgele võib tavamängijal sulgpalli mängides pulss (SLS) 70nelt löögilt tõusta (ligikaudu)? a) SLS kuni 125 lööki/min b) SLS kuni 170 lööki/min c) SLS kuni 145 lööki/min 10. Sulgpall on olümpiaalade seas alates aastast... a) 1988 b) 1992 c) 1984 11. Sulgpalli mängitakse alates... a) 18nendast sajandist b) 16nendast sajandist c) 17nendast sajandist 12. Kolmegeimiline mäng kestab ligikaudu... a) 45 min b) 1h 10 min c) 1h 13. Täida lünk: iga geim algab serviga ......... väljaku poolelt ehk servialast a) paremalt c) vasakult 14. Servi ajal kuni löögi momendini ei tohi pallija ega vastuvõtja... a) muuta keha asendit b) liikuda oma kohalt c) muuta keha asendit ja tõsta jalgu 15. Tund sulgpallimängu annab sama suure füüsilise koormuse kui näiteks... a) võrkpalll b) tennis c) squash 16
ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võivad võita mõlemad pooled(nagu võrkpallis peale selle viimaseid reeglimuudatusi). Kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele, kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võib servija jätkata servimist. Baylori Ülikooli (USA) Kehakultuuriteaduskonnas (1990-ndatel) läbi viidud uuringute kohaselt kestab kolmegeimiline mäng keskmiselt 45 minutit, millest pall on mängus 20 minutit. Selle aja jooksul teeb üks mängija oma liikumises vähemalt 350 üle 90-kraadist suunamuutust ja lööb palli umbes 400 korda. Umbes 150 neist löökidest on sooritatud nn. täisõlaga (kogu kerega). Normaalses konditsioonis mängijal võib pulls tõusta 72-lt löögilt 125-le südamelöögile minutis. 3. Huvitavaid fakte Sulgpall on kiireim reketispordiala maailmas: palli kiirus võib ulatuda kuni 420 km/h.
Mänguks vajalik varustus reketid, pallid ja võrk laenutati Inglise saatkonnast. 1964. aastal asutati Eesti NSV Sulgpalliföderatsioon, mis reorganiseeriti Eesti Sulgpalliföderatsiooniks 25. oktoobril 1989. Nii Rahvusvahelisse Sulgpalliföderatsiooni (IBF) kui ka Euroopa Sulgpalli Liitu (EBU) kuulub Eesti Sulgpalliföderatsioon aastast 1992. Baylori Ülikooli (USA) Kehakultuuriteaduskonnas (1990-ndatel) läbi viidud uuringute kohaselt kestab kolmegeimiline mäng keskmiselt 45 minutit, millest pall on mängus 20 minutit. Selle aja jooksul teeb üks mängija oma liikumises vähemalt 350 üle 90-kraadist suunamuutust ja lööb palli umbes 400 korda. Umbes 150 neist löökidest on sooritatud nn. täisõlaga (kogu kerega). Normaalses konditsioonis mängijal võib pulls tõusta 72-lt löögilt 125-le südamelöögile minutis. Sulgpalli ajalugu ulatub tagasi Antiik-Kreeka ja Kaugida tsivilisatsioonideni; fragmente selle
annaabi.ee 
