kui auto veab haagist või töötab rasketes tingimustes. Käiguvalitsa asend Käiguvalitsa asendi määramiseks kasutatakse hoovastikule kinnitatud kolmest või neljast mikrolülitist koosnevat asendindurit. Juhul kui lüliti on avatud signaalipinge 5V, mis vastab kahendsüsteemis arvule 1. Suletud asendis on lüliti signaalipinge 0V ja see vastab kahendsüsteemis arvule 0. Anduri mehhanism on valmisttatud selliselt, et käiguvalitsa iga asend moodustab eri kolmebitise kombinatsiooni. Kiguvalitsa asendianduriga on sageli integreeritud veel käiviti juhtahel. Veetava võlli pöörlemissagedus Veetava võlli pöörlemissageduse põhjal määrab juhtplokk auto liikumiskiiruse. Selle põhjal määratakse ka sellele liikumiskiirusele sobiv käik. Sõidukiirusest on sõltuvuses ka käiguvahetuse hetkel kasutatav töörõhk. Sarnaselt vedava võlli anduritele on ka veetaval võllil kasutusel kolme liiki andureid: induktsiooniandur,
4.2 Käiguvalitsa asend Käiguvalitsa asendi määramiseks kasutatakse hoovastikule kinnitatud kolmest või neljast mikrolülitist koosnevat asendiandurit. Juhul kui lüliti on avatud on signaalipinge 5 V, mis vastab kahendsüsteemis arvule 1. Suletud asendis on lüliti signaalipinge 0 V ja see vastab kahendsüsteemis arvule 0. Anduri mehhanism on valmistatud selliselt, et käiguvalitsa iga asend moodustavad eri kolmebitise kombinatsiooni. Käiguvalitsa asendianduriga on sageli integreeritud veel käiviti juhtahel. Selleks on andurile lisatud lüliti, mis laseb autot käivitada ainult käiguvalitsa "P" või "N" asendis. 4.3 Vedava võlli pöörlemissagedus Juhtplokk määrab käiguvahetuse hetke käigukastis toimuva läbilibisemise põhjal, mille omakorda arvutab välja vedava ja veetava võlli pöörlemissageduste erinevusest.
annaabi.ee 
