Eesti keele ajalugu
partitiivi osasihitise (partsiaalobjekti) funktsiooniga:
söön leiba ‘söön (osa) leivast’
Vrd Ma kirjutasin jutustuse (< akusatiiv), Ma kirjutasin jutustust (partitiiv).
18. Eesti keele kohakäänete kujunemine.
Tänapäeva eesti keeles on olemuselt latiivsed (tegevuse suunda näitavad)
käänded sisseütlev ja alaleütlev, lokatiivsed (tegevuse kohta näitav) seesütlev ja
alalütlev ning separatiivsed seestütlev ja alaltütlev.
Eesti keelele omane kohakäänete kolmeaspektilisus eksisteeris juba uurali
algkeeles. Esialgseiks kohakääneteks on peetud k-latiivi, na-lokatiivi ja ta-
separatiivi. Tänapäeva eesti keeles on see ürgne kohakäänete kolmik kaotanud
oma lokaalse sisu (na-lokatiivist on saanud essiiv, ta-separatiivist partitiiv) või
hoopis kõrvale jäänud (klatiiv). Hoopis hiljem, läänemeresoome algkeeles
kujunes välja uus kohakäänetesüsteem, kus tehakse vahet veel sise- ja
annaabi.ee 
