Eesti keele ajalugu
• -n kadus 14.-15. saj, samal ajal -ll > -l
• Lõpuvokaal säilib siin lõpukaost hoolimata!
Adessiiv
• -lnA > -llA > -ll > -l
• Funktsioon: murretes adessiivi-allatiivi kasutus varieerub.
Ablatiiv
• Häälikuseaduslikult peaks praegune ablatiivi lõpp olema –ld (-ltA > -lD); tegelik
kirjakeelne lõpp -lt on tõenäoliselt analoogiamoodustis.
OLULIST KOHAKÄÄNETE FUNKTSIOONIDE KUJUNEMISEST
Uurali keelkonnale on iseloomulik kolmeliikmeline ja kolmeaspektiline
kohakäänete rühm.
Sise- ja väliskohakäänete eristamine on läänemeresoome keeltele
iseloomulik nähtus, mis kujunes välja läänemeresoome algkeeles.
Läänemeresoome algkeele eelsetes keelevormides oli olemas ainult üks
kohakäänete kolmik, mille funktsiooniks oli igasuguse koha eristamine.
Läänemeresoome keeltes on omane sisekohakäänetega edasi anda seda,