Ajalugu, Vara-Uusaeg
Mõis ja talu
Erinevad mõisatüübid
· Era- e rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele
· Riigi- e kroonumõisad riik rentis neid ikemaks või lühemaks ajaks välja
riigiteenistuses olnud aadlikele
· Kirikumõisad e pastoraadid väiksemad, andsid elatist kirikuõpetajatele
Tähtsamad tegevusalad
· Teraviljaeksport peamisteks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder
· Viinapõletamine alates 18.saj, kolmandiks kogu teraviljast läks viina tegemiseks.
Õigus seda teha oli ainult mõisnikel.
Talud Eesti oli kokku umbes 40 000. Talupõldudel kasvatati peamiselt: teravilja, herneid,
naereid, lina, lambaid, kitsi, sigu, härgi, hobuseid, kanu ja hanesid. Kuna talumaa kuulus
mõisnikule, tuli rent tasuda koormistega (teotööga mõisapõllul). Koormiste üle peeti arvestust
vakuraamatutesse. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida
arvestati adramaade järgi
annaabi.ee 
