HEGEL
Selle
tulemusena võib inimene ainult üldiselt teada, et Jumal on, samas on see ülim olend seesmiselt tühi
ja surnud.Sellel mõistel puudub sisu. Jumalat ei tajuta kui vaimu. Jumalat ei tajuta elavana,
konkreetselt sisu omavana. Jumalat aga tuleb just nimelt kujutleda vaimuna, mis ei ole sisutu või
pealiskaudne määratlus. Et ,,vaim'' poleks lihtsalt sõnakõlks, tuleb seda mõista konkreetsena, nii
nagu vana kirikuteoloogia Jumalat kolmainsana tajus. Just selle võtme abil avaneb vaimu olemus.
Hegeli arvates seisneb kriitikute argument väites, et me saame Jumala kohta öelda ainult
seda, et ta on, ning et see tunnetus Jumala olemasolust asub vahetult teadvuses. Hegel
hülgab selle seisukoha kahel omavahel tihedalt seotud põhjusel. Esiteks, me saame mõelda
ja rääkida Jumalast üksnes kui teadvust omavast olendist. Kuid mida me mõtleme teadvuse
all