aastal Eestimaa vanimasse külade loendisse "Liber Census Daniae" (Taani hindamisraamat), on Pühajõe küla suurusega 6 adramaad (tol ajal tähendas see 6 talu). Varasematele asulate olemasolule viitavad aga mitmed ohvrikivid, kivikalmed, rauasulatuskoht Päites, tarbeesemete juhuleiud jm. Pühajõe külale järgmistena on esmakordselt nimetatud Mägara küla 1354. aastal ja enamuse külasid 16. sajandi l poolel. Esmaselt on nimetatud Päite mõisa 1534. aastal, teisena Kollota (hiljem Voka) mõisa aastal 1586. Talude päriseksostmine algas aastal 1858, kui Päite talupoeg Mart Otto sai Toilas Nisumaa ja Rukkimaa talude omanikuks. Sellega algas siin teoorjuslikult mõisamajanduselt üleminek kapitalistlikule tootmisele. Põhjarannikul Tallinn-Narva maantee ääres kõrgel klindil ja ka selle all mere kaldal asus juba 19. sajandil Männiku kaluriküla. Sajandi teisel poolel hakkasid eelnimetatud maantee
Ainuke küla Toila vallast, mida mainitakse Taani hindamisraamatus, on Pühaje küla suurusega 6 adramaad (tol ajal tähendas see 6 talu). Varasematele asulate olemasolule viitavad aga mitmed ohvrikivid, kivikalmed, rauasulatuskoht Päites, tarbeesemete juhuleiud jm. Pühaje külale järgmistena on Mägara küla mainitud 1354. aastast ja teisi külasid 16. sajandi I poolel. Päite misa on esmakordselt nimetatud 1534. aastal, Kollota (Voka) misa aastal 1586. Sillamäed on kirjalikult esimest korda nimetatud 1502. a., mil selles paigas oli kõrtsikoht. 19. sajandi teisest poolest on Sillamäe tuntud suvituskohana, mis võlus puhkajaid oma mitmekesise looduse ja rahuga. Erinevalt linnalisest Narva-Jõesuust olid siin puhkajate tarbeks välja ehitatud privaatsemad suvemajad (ligi 100), mida omanikud hooajal välja rentisid. Sillamäel on suvitanud paljud vene haritlased ja loovisikud. 1868.a
annaabi.ee 
