Saksamaal sätestati mitmeid uusi seadusi. Nt. verekaitseseadus, mis ei lubanud abielu juutide, neegrite ja mustlastega. Ka võeti vastu abielutervise seadus, kus partnerid pidid tegema läbi testi abielukõlblikkuse kohta. Kõige enam esinev abielutõke oli vaimne häire, ka suguhaigused ja pärilikud haigused. Abielu tähtsaimaks ülesandeks oli järglaste toomine. Seepärast võis lahutada ka ainult ühe osapoole sooviga. Hakati tunnistama ainult registreeritud abielusid. Kollontai pani ette tühistada elatisraha ja luua kindlusfond. Selleks pidi kogu elanikkond fondi rahaliselt- vähemalt 2 rubla aastas, toetama. See oleks võimaldanud rajada lasteaedu, lastekodusid, üksikemasid, kes ei saanud töötada ja nende lapsi kuni aastaseks saamiseni. Elukvaliteet. Tehastelt nõuti efektiivsemat tootmist, seega tehase töölised, kes ületasid tööplaani 10% võrra, said tasuta mõned toidukaubad ja majapidamisvahendid. Lisaks oli
Sama aasta lõpus valmis näidend ,,Lutikas", mis oli seni kõige antilüürilisem teos Majakovski loomingus. 1930 alguses ilmus näidend ,,Saun", mis on ,,Lutika" järg, kuid sisaldab otsesemat kriitikat nõukogude ühiskonna suhtes. Igor Severjanin (4. mai/16. mai 1887 Peterburi 20. detsember 1941 Tallinn) oli vene luuletaja, hõbedase ajastu esindaja. Sündis Peterburis sõjaväeinseneri Vassili Lotarjovi pojana. Tema emapoolseteks sugulasteks olid revolutsionäär Aleksandra Kollontai, aga ka ajaloolane Nikolai Karamzin ja poeet Afanassi Fet. Esimesed eluaastad elas Peterburis, aastatel 18981903 Novgorodi kubermangusTserepovetsis (praeguse haldusjaotuse järele Vologda oblastis), kus õppis Tserepovetsi reaalkoolis. Aastast 1904 elas põhiliselt Peterburis. Külastas aastal 1912 Eestit, suvitas aastatel 1914 ja 1915 Toilas, jäi aastal 1921 sinna alaliselt elama. Käis aastast 1921 sageli esinemisreisidel Lätis, Leedus,Poolas, Saksamaal, Tsehhoslovakkias ja mujal.