(rasvapleki proov I), oli vastu valgust vaadeldes selgelt näha heledamat suurema läbipaistvusega ala ning vastu tumedamat pinda vaadates tumenenud ala. Teisel filterpaberil rasvaplekile iseloomulikke tunnuseid ei esinenud. Järeldus: Esimene lahus, mis oli valmistatud rasvapleki proov I ainest, sisaldas lipiide. Rasvapleki proov 2 lipiide ei sisaldanud. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioon on kahe-või enamafaasiline süsteem, mida tuntakse ka kolloidina. Emulsioon koosneb kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Emulsioonid hajutavad läbivat valgust ja neid saab kindlaks teha hägu tekkimisega. Rasvade kui rasvhapete glütserüülestrite tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Orgaanilistes solventides aga nad lahustuvad. Kui orgaanilises solvendis lahustatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja seda segada/loksutada, moodustub
Nii vähendavad nad ka pinnaenergiat, sest pinnaenergia sõltub pindpinevusest. Seeläbi võib disp. faasi eripind kasvada e. võib moodustuda stabiilne kolloid. Nii läheb benseen vees ilma surfaktandita kokku, sest benseen on hüdrofoobne ja seega üritab oma pinda vähendada. Teisisõnu, benseeni kolloid vees poleks ilma surfaktandita stabiilne. Kui aga lisada surfaktanti, siis väheneb benseeni pinnaenergia ja seega on ta võimeline olema ka olukorras, kus tema pind on suurem (kolloidina). Surfaktandid on enamasti amfifiilsed ained e. neil on hüdrofoobne ja hüdrofiilne osa. Surfaktandid on näiteks seebid. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 3.) Kolloidsüsteemide puhastamine. Dialüüs Nagu öeldud, läbivad kolloidosakesed enamus filtreid (n. filterpaber)
annaabi.ee 
